UUDISÕPE Maadluspoisid on Tääksi spordiakadeemia pioneerid
EGON VALDARU
egon.valdaru@ajaleht.ee
Kuus noort vabamaadlejat alustasid septembrikuus tudeerimist vast loodud Tääksi spordiakadeemias. Enamiku ajast õpivad ja treenivad nad Suure-Jaani gümnaasiumis.
Neli noormeest õpivad kümnendas, üks kaheksandas ja üks üheksandas klassis. Nad saavad kolm korda päevas tasuta süüa ja kaks korda treenida Suure-Jaani eeskujulikus jõusaalis ja maadlussaalis. Treenerid on Rain Aleksandrov ja Mati Sadam.
Elu nagu sõjaväes
Esialgu on noormehed majutatud Tääksi puhkemajja. Päevakava on neil treener Rain Aleksandrovi sõnutsi väga tihe. Kella 8 ajal viib buss poisid Suure-Jaani ja tagasi Tääksi jõuavad nad kella 19.30 paiku.
Viis noormeest on Viljandist, üks, Marek Kütt aga Põltsamaa lähistelt. Ta on lõpetanud Lustivere põhikooli, tunnistusel oli viite kõrval vaid üks neli. Üheksa aastat vabamaadlust harrastanud noormees sõnas, et Suure-Jaanis on selleks Eesti parimad võimalused ning Tääksi on elamiseks mõnus ja rahulik koht.
«Tulevikus soovin võita medaleid Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt. Kui kõvasti trenni teha ja endasse uskuda, on kõik võimalik,» lausus noormees.
Viljandist pärit Kevin Ervald, kes on maadlusega tegelnud kuus aastat, kiitis samuti treenimisvõimalusi. Ka tema avaldas lootust, et võib kunagi tiitlivõistlustelt medaleid noppida.
Treener Rain Aleksandrov nentis, et tähtis on järjepidevalt tööd teha ja vigastusi vältida. Kaks korda aastas käiakse spordiarsti juures ja tihe koostöö on Viljandi füsioterapeudiga. Kavas on tugevad treeninglaagrid venelaste, lätlaste, leedukate ja soomlastega. Sel nädalavahetusel minnakse näiteks Soome.
Plaanid on vägevad
Õppekavad on tehtud koostöös Tartu ülikooliga ning gümnaasiumi lõpetamise järel peaksid noormehed saama abitreeneri ja kohtuniku tunnistuse. Selline õpe sündis Suure-Jaani gümnaasiumi ja Eesti maadlusliidu kokkuleppel, algatus tuli kaks aastat tagasi Suure-Jaani poolelt.
Mittetulundusühingu Tääksi Spordiakadeemia juhatuse liikme Toomas Aavasalu sõnutsi toetab maadlusliit neid tublisti, makstes näiteks treenerite palgad. Järgmistel aastatel on plaanis akadeemia maadluserialal taas vastu võtta neli-viis poissi.
Aavasalu sõnul kõik soovijad ei kvalifitseeru. «Tänavu tahtsid tulla kaks kaheksanda ja üheksanda klassi poissi Tallinnast, aga nende õppeedukus meid ei rahuldanud,» lausus ta.
Aavasalu ütles, et nad plaanivad lisada teisigi erialasid, mõttes on jalgpall ja seinatennis, aga enne on vaja leida treenerid ja alaliitude toetus. Euroraha abiga loodetakse pooltühjana seisev Tääksi koolimaja renoveerida poolesaja kohaga õpilaskoduks.
«Tahame, et elu külas välja ei sureks,» sõnas Toomas Aavasalu. Tema kinnitust mööda on kavas ehitada Tääksi jalgpalli sisehall, et ala oleks võimalik heal tasemel harrastada ka talvel.
Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu ütles, et omavalitsus praegu ettevõtmisse raha eriti panna ei saa, aga muidu toetab kõigiti kohalike eestvedajate plaane. Küsimusele, kas akadeemias õppijate arv võib lähitulevikus kerkida ka 50-le, ei julgenud vallavanem täpselt vastata. «Edeneme samm-sammult, aga miks ka mitte,» sõnas ta.
EGON VALDARU
egon.valdaru@ajaleht.ee
Kuus noort vabamaadlejat alustasid septembrikuus tudeerimist vast loodud Tääksi spordiakadeemias. Enamiku ajast õpivad ja treenivad nad Suure-Jaani gümnaasiumis.
Neli noormeest õpivad kümnendas, üks kaheksandas ja üks üheksandas klassis. Nad saavad kolm korda päevas tasuta süüa ja kaks korda treenida Suure-Jaani eeskujulikus jõusaalis ja maadlussaalis. Treenerid on Rain Aleksandrov ja Mati Sadam.
Elu nagu sõjaväes
Esialgu on noormehed majutatud Tääksi puhkemajja. Päevakava on neil treener Rain Aleksandrovi sõnutsi väga tihe. Kella 8 ajal viib buss poisid Suure-Jaani ja tagasi Tääksi jõuavad nad kella 19.30 paiku.
Viis noormeest on Viljandist, üks, Marek Kütt aga Põltsamaa lähistelt. Ta on lõpetanud Lustivere põhikooli, tunnistusel oli viite kõrval vaid üks neli. Üheksa aastat vabamaadlust harrastanud noormees sõnas, et Suure-Jaanis on selleks Eesti parimad võimalused ning Tääksi on elamiseks mõnus ja rahulik koht.
«Tulevikus soovin võita medaleid Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt. Kui kõvasti trenni teha ja endasse uskuda, on kõik võimalik,» lausus noormees.
Viljandist pärit Kevin Ervald, kes on maadlusega tegelnud kuus aastat, kiitis samuti treenimisvõimalusi. Ka tema avaldas lootust, et võib kunagi tiitlivõistlustelt medaleid noppida.
Treener Rain Aleksandrov nentis, et tähtis on järjepidevalt tööd teha ja vigastusi vältida. Kaks korda aastas käiakse spordiarsti juures ja tihe koostöö on Viljandi füsioterapeudiga. Kavas on tugevad treeninglaagrid venelaste, lätlaste, leedukate ja soomlastega. Sel nädalavahetusel minnakse näiteks Soome.
Plaanid on vägevad
Õppekavad on tehtud koostöös Tartu ülikooliga ning gümnaasiumi lõpetamise järel peaksid noormehed saama abitreeneri ja kohtuniku tunnistuse. Selline õpe sündis Suure-Jaani gümnaasiumi ja Eesti maadlusliidu kokkuleppel, algatus tuli kaks aastat tagasi Suure-Jaani poolelt.
Mittetulundusühingu Tääksi Spordiakadeemia juhatuse liikme Toomas Aavasalu sõnutsi toetab maadlusliit neid tublisti, makstes näiteks treenerite palgad. Järgmistel aastatel on plaanis akadeemia maadluserialal taas vastu võtta neli-viis poissi.
Aavasalu sõnul kõik soovijad ei kvalifitseeru. «Tänavu tahtsid tulla kaks kaheksanda ja üheksanda klassi poissi Tallinnast, aga nende õppeedukus meid ei rahuldanud,» lausus ta.
Aavasalu ütles, et nad plaanivad lisada teisigi erialasid, mõttes on jalgpall ja seinatennis, aga enne on vaja leida treenerid ja alaliitude toetus. Euroraha abiga loodetakse pooltühjana seisev Tääksi koolimaja renoveerida poolesaja kohaga õpilaskoduks.
«Tahame, et elu külas välja ei sureks,» sõnas Toomas Aavasalu. Tema kinnitust mööda on kavas ehitada Tääksi jalgpalli sisehall, et ala oleks võimalik heal tasemel harrastada ka talvel.
Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu ütles, et omavalitsus praegu ettevõtmisse raha eriti panna ei saa, aga muidu toetab kõigiti kohalike eestvedajate plaane. Küsimusele, kas akadeemias õppijate arv võib lähitulevikus kerkida ka 50-le, ei julgenud vallavanem täpselt vastata. «Edeneme samm-sammult, aga miks ka mitte,» sõnas ta.
